Üleeile hakkasin õhtul veits Kanti sirvima, sest meil tuli loengus välja, et ma olen üht terminit nati valesti mõistnud ning Kant tooks sellese selgust. Hakkan siis lugema ja isssand! Kant on juba kogu mu baka töö ära kirjutanud (välja arvatud üks väike erinevus)!! Tegelikult on asi nii, et Kant üritas või tegigi seda sama asja, mida mina tahtsin teha, nimelt kaardistada metafüüsikat analüütilisuse ja sünteetilisuse kaudu. Algul ma olin kergelt šhokeeritud, et millest mul siin enam kirjutada on aga tundub, et see väikene arusaamatus, mis mul enne oli on siiski oluline ning seda analüütilise/sünteetilise asja on vahepeal veits edasi arendatud, nii et on asju mida seal ikkagi teha. Kant on selles mõttes hea, et nüüd ma saan talt palju abi, ei pea nii palju asju ise välja mõtlema, ei pea jalgratast leiutama.

Täna on mu viimane töö päev ning siis vabadus, ehk siis orjastus õppimisse :). Ma pole veel eriti kirjutanud aga samas eriti ei muretse ka. Üpris palju mõtteid on ja kuna ma käin Luure seminarides siis ta annab igasuguseid asju lugeda ja naljakal juhul on neis väga palju kasulikku. Näiteks ta käkis meil lugeda klassikud. Üks neist oli Platon ja see oli päris lahe. Ma lugesin teda viimati esimesel kursusel, Lotti seminaris ning nüüd tuli mulle see kõik meelde: kuidas ma õõvastusega lugesin seda kuidas filosoofid tegelevad suremisega jne. Nüüd ma seal mingit erilist õõva küll välja ei lugenud võtsin asja palju ratsionaalsemalt ja mitte sõna sõnaliselt ning naljakal juhul hakkas mulle tunduma, et ma saan seda oma bak töös kasutada. Descartesit peame ka lugema ning mulle tundub, et ma tahan teda ka oma töös kasutada. Nii et palju lugemist ja kirjutamist ootab ees.

Täna on nii ilus ilm - päike - peaks midagi ilusat tegema, peale tööd õue hõiskama minema.

No tere tere vana kere! Mida ma võiksin tänase päeva kohta kirjutada või üldse selle aja kohta, mis on möödunud viimasest postitusest. Tänane päev oli lahe - sõbrapäev. Ma üldse ei teadnudki, et täna on sõbrapäev aga kui tööle jõudsin siis igasugused südametega koogid ja õnnesoovid tegid asja kohe selgeks. Noo nii aeg möödus ja järsku mul meenus, et ma peaksin ju midagi Teriliisile kinkima või noh, mis kinkima, lihtsalt kuidagi meeles pidama, astuma mingi sümboolse sammu. Novot ja siis ma mõtlesin igasuguste raamatute peale, mis meil seal RRis mügil on aga ma ei tea, need "special" sõbrapäeva kinkeraamatud ei ahvatlenud mind üldse. Need raamatud ei seostunud kuidagi Teriliisiga ja sellega mida ma tahaksin talle sõbrapäeva puhul öelda. Nii siis otsustasin millegi tüüpilise kasuks nagu kommid ja lilled ja kaart. Kalevi pood oli igasugust ninni täis ja ou jee ma leidsingi sealt ühe laheda kommikarbi "My Fair Lady" oli selle nimi või miskit, selline väike ja armas, just nagu Teriliis :). Kui mul kogu see krempel oli kokku ostetud helistasin talle ja küsisin (tegelt nõudsin, sest ta eriti ei viitsind) kas ta ei saaks RRist läbi hüpata, sest pean talle midagi andma. Kui ta küsis, et kas lilled siis ma ütlesin, et mis lilled, miks ma peaks lilli andma - just nii nagu mühakad mehed ikka vastavad :). Noh ja siis ta tuligi aga kuidagi liiga ruttu, nii et ma põhimõtteliselt tema silme all pakkisin kommid, kaardi ja roosi kinkekotti ja andsin üle, kavala naeratusega. Nojah ja siis ei juhtunudki edasi midagi erilist, tormilised suudlused ja Titaanicu tseenid jäid ära. Lihtsalt cillisime veits RRis ja ajasime juttu, tal oli veel kahju, et ta mulle midagi ei toonud, sest tavaliselt me pole erilised sõbrapäeva inimesed. Novot selline oli siis mu sõbrapäev.
Head sõbrapäeva kõigile teile ka, kes te peaksite seda lugema, teile kes te olete teistes maailma otsades, kes teistes linna või Eestimaa otsades!
Piis!