Noo nii, sitten sitten! Sess on nüüd põhimõtteliselt läbi ja saab lubada endale mõnusat blogikirjutist, koos Panda Bear'iga (väga mõnus muusika). Täna andsin ära oma Teksti lingvistilise analüüsi essee. Kuna selle kirjutamiseks jäi ainult 1 päev, siis jään oma 5 (no tegelt seitse, kui tiitelleht ja kasutatud kirjandus kaasa arvata) lehekesega Eva 11 lehelisele Liotardi esseele alla ja niii uhkelt end tunda ei saa, aga tunnen siiski :). Imelikul kombel sain kibekähku (paari tunni pärast) hinde teada ja õppejõult isegi kommentaari (no ma tegelt ise kirjutasin talle, et kui ta leiab aega, siis ma kergest tagasisidest ära ei ütleks), mis seisnes selles, et essee on muidugi huvitav aga mul on vähe aega ja kirjavead võtsid punkti alla. Eks ma ikka kiirustasin veits ja kõike ei jõudnud üle kontrollida, aga pole hullu, B on ju super. See sessi on siis esialgu üpris hästi lõppenud, eks näis, mis ülejäänud hinded tulevad.

Söön ja mõtlen siin, et võiks tõesti nii olla nagu Eva kirjutas, et kirjutamise eest võiks raha saada, näiteks blogimise eest. Siis ma siia pilte üldse ei paneks, sest words are money, naa miin! Kirjutan ja kirjutan siin ja panen tähele, et ma tegelikult ei kirjuta. Kuulan siin Panda muusikat ja jään aknast välja vaatama. Panda Bear, sellega meenub üks anime mida me paar nädalat tagasi Terxuga vaatasime - Panda Go! Panda (või kuidas see täpselt on). See oli üks maailma jaburamaid multikaid, eriti eestlasele, kes on hästi Pipi Pikksuka ja kolme karu seiklustega kursis. See multikas oligi selline sürr remiks Pipist, kolmest karust ja jaapani animest. Aga mitte mingil lamedal kujul jäljendus, vaid geniaalne flip around. Peategelane on nagu Pipi, punasd patsid jne ja elab üksi. Siis talle tulevad külla suur isapanda ja tema väike poeg ja nad otsustavad, et kuna pseudo-Pipi elab üksi ilma vanemateta, siis pandaisa hakkab tema isaks. Ja kuna väikesel pandal ei ole ema, siis pseudo-Pipi (ma ei mäleta, mis ta päris nimi oli seal) hakkab tema emaks ja kõik on õnnelikud!!! Kui suur panda hakkab isaks, siis see tähendab, et ta peab hakkama kaabut kandma, lehte lugema ja piipu tegema, mida panda hea meelega ja suure tõsidusega tegi. Ja muidugi hommikul pidi ta tööle minema, algul see tegi ta kohmetuks, kuid hiljem hakkas ta loomaaias tööl käima :). No vot, seal oli iagsugust lisajaburust veel lisaks, aga ega kogu lugu pole mõtet ümberjutustama hakata.

No vot, mul siin ka Panda Bear laulab ja vaatan, et täna on päris ilus ilm. Varsti hakkab telekast Juri Lotmani Vestlusi vene kultuurist, mida hakkan põnevusega vaatama. Mis siis ikka, lusti ja lõbu maailma laia. Piis

Täna (õigemini just, umbes 1,5 h tagasi) oli Marxi eksam, ehk siis vestlus. Praegu on selline pinge langus, et ajab naerma. Ilm on õues vihmane, tuuline ja jahe aga absurdselt hea on olla. Millest siis selline naljakus? Kohe alustame algusest (kõlab juba nagu Hegel, mis?).

Teisipäeval (täna on neljapäev) oli Kirjendusteose analüüsi eksam, mis muidugi tähendas seda, et nädalavahetuse + esmaspäev tegelesin poeetikaga ja põhimõtteliselt Marxi poole ei jõudnud vastatagi. Teisipäeva hommikul, kui veel viimaseid riismid üle vaatasin sain aru, et kõik tundub nagu üpris selge olevat. Eksamil aga sain ma selle ainukese küsimuse (Dramaatika ja jäljendus), mida ma ei olnud otseselt õppinud. Kaudselt aga küll, nii et halvasti vast ei läinud, kuigi mul õnnestus draama ja dramaatika segi ajada ja seega kirjutades olin veits kimbatuses, et mis on mis ja millest ma nüüd kirjutan või peaks kirjutama. No vot siis, nüüd Marxi juurte juurde! Teisipäeva õhtul (peale tööd) hakkasin, siis Marxi lugema. Üllatus üllatus, seda materjali oli päis palju. Marxi ennast ei olnudki nii palju, mingi 40-50 lk'd, kogu kursuse peale. Kuid igaks tunniks oli Mägi hunniku kommentaare kirjutanud ja need kõik kokku on päris paks patakas. Tgein siis tööd teisipäeval aga suurema osa jätsin kolmapäevaks. Aga juhtus, mis juhtuma pidi. Millegi pärast ma ei saanud teisipäeva öösel korralikult magada (ma ei mäletagi enam võibolla läksin liiga hilja magama), hommikul olin nagu unepomm. No nii õhtul siis, kui hakkan agaralt õppima ja kirjutama, sain aru, et ma olen ikka uninekaruott, loen ja loen ja midagi aru ei saa, mõte jookseb mööda lehe ääri, ääri veeri hoian paberit käes, nagu viimne päev oleks käes ja siis selles apokalüptilises väes sain aru, et kõik, nii ei saa. Panin asjad kokku ja läksin raamatukogust koju. Mõtlesin, et kirjutan mägile ja vabandan või küsin aega juurde või midagi, aga siis mõtlesin, et suva lähen kohale ja ütlen siis eksamil. Nii, dünastia läheb edasi! Läksin siis kodu ja kõik oli muhe, suht vara läksin magama ja hommikul olin purikas, värske nagu porganda, selge nagu seep, selg sirge nagu lipuvarras (sest täna on Eesti lipu sünnipäev). Hetkel mul tööl mingeid pakitsvaid asju ei ole, seega sain rahus terve hommiku õppida ja mingid märkmed isegi kirja panna. Kell üks läksin siis eksamile aga alles 14.45 pääsesin löögile, mis oli iseenesest hea, sest sain veel asju korrata. Vestlusel Mägi võttis mu kirjutise ette ja hakkas küsima ja nii see läks. Rääkisime pikalt ja pärast sain A - jeejeejee! Ma arvan, et siin tuleb kasuks see, et Marx on klassikalise filosoofia traditsiooni otsene järgija, nii et kui midagi Aristotelesest ja Hegelist tead, siis terminoloogia ja meetod on üldjoontes sama ja see mind päästiski! Ma tegelikult hirmsasti põdesin selle eksami pärast, sest ma olin end juba üpris krussi õppinud selle maraton õppimisega ja ma juba ootasin millal see läbi saab. Nüüd siis läbi? Ei! Mägi arvas, et me võiks korra veel kokku saada ja vestelda, aga nüüd on see ainult hea, kui mul hinne juba käes ja ma tean, et see on positiivne ning ei ole mingit ajapeale rabelemist lugemisega.

Sess mul veel siiski läbi ei ole, pean tegema veel Teksti lingvistilise analüüsi essee. Seal pidime valima mingi teksti ja siis talle analüüsi tegema. Filosoof nagu ma olen soovisin teha tähenduse teemal ja hakkan analüüsima mingit juppi Heideggerist. Üks vaatenurk on kindlasti Carnapi haideggeri tähenduse või pigem tähendusettuse kriitika. See on põnev ja selleks ei ole mingisugust otsest ajalimiiti, nii et ootan juba põnevusega selle tegemist.