Olen veel tööl muide, reede õhtu ju!, kuulan Mozartit ja olen haige. Eile vist külmetusin. Läksime Teriliisiga Karjakeldrist kodupoole (saime Antoniga kokku, kes üle pika aja jälle Eestit väisas) ja mul oli millegi pärast hirmus palav ja lipplesin hõlmad lahti, eks nii see külm sind võtabki. Täna pea käib veits ringi ja olen palavikuline ja nohune. Muusika on nii mõnus ja haiguse tõttu olemine nii loid, et hea meelega roniks siin oma psühholoogi diivanile magama. Aga noh, eks peab kodupoole sirutama hakkama. Bussis loen Harry Potterit, see on stiimul liikuma hakkamiseks :p.

Ma tegelikult logisin end siia sisse, et üks link oma vendade ja õdede nimekirjast maha kustutada ja noh, kui juba, siis juba - väike reportaaž õppeassistendist filosoofi tegemistest :).

Nautige sügist ja kuulake ka vahel klassikalist muusikat. See kõlab mulle praegu nii avangardselt ja uuenduslikult teistsugusena, et kõrv lausa puhkab. Nagu kallaks meega teed kõrva. Mitte muidugi sõna otseses mõttes, vaid kategooriliselt metafooriliselt. See on vist üks imelikult kirjutatud post-it'us (see sõna on täpselt selline nagu Derrida võiks kirjutada, vägga erinew, mitte, et ma Derridast midagi teaks, ausalt ei tea). Niisiis, lõpetame Mozarti viisis.

ps: (ikka ei saa lõpetatud) mai teadnudki, et ma haigena hakkan riimis kirjutama :)

ps: kui juba klassikalise muusika peale asi läks, siis võiks rääkida ühe anekdoodi, mille hiljuti kuulsin. Mai tea miks need tüübid seal juudid on, põmst võiks nad vabal ka Tšapajev ja Petka olla või eestlane, sakslane ja venelane, aga igatahes on juudid. Asi siis selline:

Üks juut teisele: "Kõik ahhetavad kogu aeg Pavarotti ja Pavarotti, ma ei saa aru, mis neile seal meeldib. Romanov laulis mulle eile ette, täielik pask!"

Sellge koomilise numbriga ma lõpetan oma eklektilise postingu. Head õhtut!

Kick-Ass

Käisin eile Kick-Assi kinos vaatamas ja väga lahe oli. Täna tõmbasin netist siis tolle koomiksi ja hopsassaa, see on ka väga lahe. Siin siis mõned ampsud sellest.

Ehi pidu ja muu pudi-padi

Täna on ilus ja palav ilm. Istun siin lühikestes pükstes, aknad lahti ja higistan. Iseenesest mulle selline ilm meeldib, kuigi veel rohkem meeldiks see mulle õues olles. Eks varsti suundungi sinna. Eile oli siis EHI lõpupidu, kinos Sõprus. See koht oli ikka päris tore, sest noh, nii teistsugune. Palju sa ikka saad kinosaalis tantsu lüüa? Pidu ise oli huvitava käekäiguga. Algas tarditsiooniliselt sellega, et inimesed niisama häbenesid kusagil nurgas, nagu klassiõhtul ja DJ Sokretes mängis mõnusat piiti. Siis, kell 21.00 algas filmi vaatamine - Lock, Stock and Two Smoking Barrels, mida on muidugi kõik 100 korda näinud aga noh ikka oli suht tore jälle üle vadata. Kui film vaadatud astus pukki DJ Ele. Mul kohe kiskus nägu rõõmule kui kalashnikovi lauluke kõlama hakkas. Aga maitea, inimesed olid vist filmist väsinud vms, et algul nagu tantsumürgliks lahti ei läinud. Ele mängis umbes 1,5h. Kusagil poole seti pealt hakkas rahvas end liigutama ja põrandakesele koguma ja peoke hakkas juba küpsema. Mingi aeg, umbes veerand üks tuli siis minu kord ja selleks ajaks oli põrand end juba täis kogunud (sain pultti ikka heal ajal, esimene on vist alati halb olla). Rahvas hüppas ja kargas ja väga tore oli. Mulle endale meeldis ka, tantsisin nagu strippar Markol oleks epilepsia. Ma mõtlesin selle plaadimängimise peale ja tundub, et see on kohati nagu tüütus ka - lähed peole ja siis sul on seal mingid kohustused, et pead nagu entertainima. Aga pluss on sellel see, et kuuled ainult oma lemmik muusikat. Mul ongi pidudega tihti nii, et ei mängita seda mille järgi ma tahaks tantsida ja noh, eks siis peab asja ise ära tegema :). Peale mind tuli the all mighty Tristan Priimägi, kelle musavalik oli ka päris norm, mulle meeldis, et ta mängis uut Ariel Pinki. Aga jah, ma plaadimängimise ajal koguaeg hüppasin üles alla, seega peale oma 90 minutsit of feimi olin juba üpris väsinud, seega Tristani pilli järgi ma palju ei tantsinud. Ja see oli tegelikult hea, sest nii saingi ma puhata Sokretese jaoks väja. Greete mängis väga toredaid lugusid, nii et tantsida sai lausa mitme eest. Ja siis peale Greetet, umbes kolme neja vahel ma läksin jälle pulti. Noh see on selline aeg, et siis on rahvas juba väsinud. Tugevamad ainult elus, ülejäänud joodikud juba magavad kusagil. Peagi taipasin, et ma oleks varsti ise ka hea meelega magama läinud, mitte joomisest, vaid niisama. Tegelikult asi selline, et ma pidin ju järgmine päev tööle minema. Koju pääsesin umbes kella viieks ja äratuse panin kaheteistkümmneks (noh, meil siin tööl ei ole praegu kella peale jooks, pea asi, et asjad tehtud), seega 7h magamist - polegi paha tegelt :).

Praegu ma olen täiesti fresh. Ma ei suuda oma kavalust ära imestada. Nimelt otsustasin hommset silmas pidades peaol alkoholi mitte tarbida. No see ei ole tegelikult päris tõsi :), peo algul jõin ühe rummi koolaga (siis mul polnud seda kavalust veel tulnud) aga varsti sain aru, et kui juua siis on hommikul pohmakas ja pohmakaga tööl olla ja veel tööd teha ka on ju liig mis liig. Teiseks pidin ma hommikul veits asju pakkima, analüütilise laagri jaoks (noh see oli tegelt suht formaalne pakkimine, mõned hilbud kotti ja kõik). Kõige selle tagajärjel olengi praegu lihtsalt kergelt unine aga see on selline väike liiv silmanurgas, mille pepsi ilusti minema loputab :).

Aga jah, tagasi peo juurde. See lõpu plaadimängimine oli ikka päris naljakas. Rahvast jäi üha vähemaks. Lõpuks ainult kaks paarikest tantsisklesid ja lõpuks need muutusid ka nii valivateks, et vahepeal istusid, kui lugu vist ei olnud piisavalt inspireeriv, siis jälle karglesid või väänlesid üksteise kätevahel. Ja lõpuks otsustas üks paar üldse suudlemise ja teine jutuajamise kasuks. Aga noh, rahavast siiski veel oli. Baaris istus mingi seltskond ja siis need mõned üksikud paarikesed. Ma hakkasin juba vaikselt mõtlema, et peaks koitsa minema, et aitab küll, aga samas inimesed ikka tahtsid, et neil mingi rütm taustaks kõmiseks. Juhtus siis selline asi. Panin mängima ühe Fleet Foxesi tempoka loo, mille peale mõnusaltpurjakil Tristan kusagilt ei tea kust püsti kargas ja karjus, et see on ta lemmik lugu (aeg ajalt ta ikka ilmus kusagilt välja ja ütles, et oooo, see on nii hea lugu jne, nagu Stone Rosesi Fools Gold või Big Pinki Too Young To Love peale). Võtsin siis härjal kohe sarvist ja ütlesin talle, et see on mu viimane lugu, et ta võiks ise mingi plaadi endile taustaks peale panna. Ja siis ta kenasti võttsiki asja üle ja mina veeresin taksoga kodupoole. No vot, selline peo oopus.

Huvitaval kombel ongi nüüd täna lihtsalt väga mõnus olla - ilus ilm ja homme laagrisse. Mul on üks paks ulmekas kaasas, pika bussisõidu jaoks. Mulle tegelikult meeldib bussi või rongi või lennukiga (lennukiga tegelikult vähem) pikki sõite teha, sest siis saab rahus lugeda. Kuna aega on ilukirjanduse lugemiseks vähe, siis viimasel ajal ma olen hakanud ka väiksemate bussisõitude ajal lugema. Nt 15-20 min bussisõit linna on täitsa paras aeg, et umbes üks peatükk läbi lugeda. Asi on ka selles, et Mait (meie uus esmakursuslane) on mulle hulganisti häid ulmekaid lugeda toonud. Kõik sai alguse sellest, et kippusime millesti rääkima ja tuli välja, et ta on ulme fänn. Ma ütlesin, et ei tea ulmest midagi. Tema siis tegi suured silmad ja ütles, et ta ei saa aru miks üldse kõik filosoofid ei ole manjakaalsed ulme lugejad, sest ulmes on just selline hüpoteetiliste olukordade loomine ning siis nendega tegelemine. Mulle tundus see märkus täiesti asjakohane. Ta tõi ka põnevaid näiteid. NT on selline raamat Linn ja linn, mis räägib sellest, et ühele kohale on ehitatud kaks linna (ala üks tänav on ühes linnas ja kõrval teine kuulub teise linna jne), kuid nii, et ühe linna elanikud on varajasest noorusest alates õpetatud elama nii, et nad ei pane teise linna elanikke tähele ja vastupidi. Teine näide oli selline, et on üks raamat, mis on kirjutatud sellisest maailmast, kus valitseb siiani Aristotelese füüiks ja maailmapilt. Kas ei ole sellised kirjeldused vastupandamatud. Neid kaht ta mulle veel toonud ei ole aga olen lugenud seni kolme raamatut, mis kõik olid väga head. Roger Zelazny - Lord of Light (see oli väga hea), Connie Willis - Bellweather (mis oli ka väga hea, hommseks bussilugemiseks on mul teine Willise raamat, mille nimi on To Say Nothing of the Dog, mis on vihje Jeromei raamatu Three Men On a Boat, To Say Nothing of the Dog alapealkirjaöe - kõlab põnevalt. Ulme ja Jerome kokku on päris hea kokteil. Muide seal pidi mingisugune ajas rändamise teema olema. See Willis meeldis mulle kõige rohkem, nii et enne, kui Mait jõudis mulle uue Willise tuua ma juba tellisin endale veebist ka ühe Willise aga muidugi selle kohale jõudmine venib) ja Jim Munroe - Angry Young Spaceman (see mulle algul ei meeldinud, kuidagi ei läinud nagu käima, kuid kusagil pole peal hakkas meeldima ja lõpuks oli juba väga hea, seega lõpp hea kõik hea). Vaatasin, et see Munroe on ka mingeid põnevaid koomikseid teinud, millest üht saab ka netist tasuta tõmmata . Nii, et jah, endalegi üllatuseks avastan, et ulmekirjandus on täitsa mõnus asi. Ma olin väiksena väga suur koomiksi fänn, eksole, seega kohati on see huvitav flashback, see tähendab, see, et ma leidsin mingi huvitava koomiksi mida lugeda võiks ja sealt uurisin veits veel ja eks see sci-fi koomiksi asi on ju ka omaette maailm kuhu veidikene siseneda võiks. Novot. Nüüd on vist see kirje kasvanud hiiglaslikuks. Egas midagi kui mõne kuu pärast jälle!

Nüüd siis ka selline asi: http://sumpoosion.blogspot.com/, sinna hakkame peatselt laadima sümpa audiofaile kõigile allalaadimiseks.

Ütlen juba kohe ära, et võibolla pean kohe sööma jooksma ja blogimise katki jätma. Teriliis küpsetab seal jälle mingeid hõrgutisi ja talle ju ei meeldi kui toit jahtub. Aga jah, see selleks. Nagu ikka ei ole mul midagi erilist kirjutada, sest ma ei tea, elu on ju nii tavaline. Iga päev juhtub imelisi asju aga samas on see ju nii tavaline. Põhimõtteliselt võiks ju kõigest kirjutada aga see on ju muidugi võimatu (vast selle pärst ma nii harva siia kirjutan). Ma teen siis mingi valiku ja alustan kusagilt. Kõik asjalikud inimesed võivad nüüd minna asjalikke veebilehti lugema, sest ma ei kirjuta midagi asjalikku. Minu jaoks see blogimine ongi nagu selline niisama hängamise paik, kuhu ma tulen kirjaliselt hängima, kui selline eimiskilik tuju on peal kergelt laisk ja parajalt paks. Et siis jah, ma siin olen kiire elu tempos kergelt haigeks jäänudaga midagi hullu õnneks pole. Eile oli kege sumps peas ja pea valutas veidi. Mis oli iseenesest halb, sest juba reedeks oli tarvis teadusseminari ettekanne avaldada teistele. Kuid see haiguse asi algas juba neljapäeval ja varem ei olnud lihtsalt aega. Nüüd ma muidugi tunnen end juba hästi. Kerge nohu on aga see on ju elementaarne. Ettekande sain ka just valmis. Nüüd ma siin chillin ja söön varsti ja lasen sel ettekandel veits laagerdada ja siis vaatan ta üle, silun nurgad maha ja panen viited külge, siis on hästi ja saadan Luurele ära. Ja peatselt siis ka moodleisse üles. Ei tea kuidas Kairil sellega läheb.

Aga see haiguse teekäik on üks kummastav ja kummaline asi. Neljapäeval ma ei saanud üheski loengus käia, sest kell kaks käisid meil ehis jälle mingid hindajad (selle uue süteemi raames - üleminekuhindamine), kellega ma siis kohtuma pidin. Peale seda aga ma tundsin, et haigus võtab tuure ja nii jäid ka edasised asjad ära. Läksin siis varakult koju ja varakult magama ja magasin kaua (teatasin, et tulen hiljm tööl). Ja see magamine tegi imesid, keskpäevaks olin nagu terve vennike. Käisin siis ka tööl ja tegin need asjad ära mida kodust teha ei saanud. Siis oli meil õhtul plaanis Terxuga Liina sünnale minna ja ma läksin pärnu mnt laseringi. Ma tellisin endale millalgi sealt ühe plaadi ja pidin selle nüüd sealt kätte saama. Noh ja mõtlesin, et näpistan sealt ka mingi kingituse kaasa. Vaatan siis ringi ja ohhoo, neil on seal mingi hulgaliselt kasutatud plaate müügil. Ja mitte mingi vana rämps, vaid õesti hea muusika ja heas korras. Novot, nüüd ma peangi sööma minema. Kirjutan ainult veel, mis ma ostsin: Elliot Smith - New Moon, Akvarium - Tabu, Johnny Michel - Ladyes of the Cannion (Liinale, kuigi ma ei tahtnud seda üldse ära anda), Kings of Convenience - Quiet is the New Loud (see on see mille ma olin tellinud). Aga ok, ehk millalgi jälle.

Mis siis veel, maksapasteet!

Pildid õtudele

Hei õtud, ema tegi siin teile hunniku pilte lumest, panin need siia üles: http://picasaweb.google.com/Ott.Kagovere

Haa haa (nagu see Simpsonite tüüp), meil on lumi, teil ei ole!!!