Ja nüüd lisandus veel Ühiskonnateooriate ajalugu. Sihoban käskis mul Marxi lugeda ja temast 7 lkd esseid kirjutada, eks ma siis kirjutan seitse ühe lehelist esseed ja esitan nad ühena (esseede kogumikuna :D).

Andsin minagi, koos teiste hombredega, oma baka töö ära, kuigi pean esmaspäevaks ühte teemat veel lahti kirjutama aga siis on vist lõpuks kõik. Ühalt on selline kergendus tunne aga nüüd peab metsiku tempoga veel viimased ained ära tegema. Loen siin Kanti, mida kavatsen see nädal Kangurile vastama hakata (aga vist see nädal ei jõua, kui pean bakaga veel tegelema) ja peab ütlema, et see on kirves. Aga väga huvitav kirves. Siis kui on värske pea siis on hea ja arusaadav aga kui oled veidikene väsinud siis loed 30 lkd ära ja pärast mõtled, et ma ei saanud midagi aru. See topic ei olegi ju iseenesest nii raske aga Kanti kirjutas ju kirve, mitte hanesulega.

Väga lahe on see, et nii paljud said baka valmis, seega tulevad põnevad kaitsmised. Me oleme ikka kõik nii tublid - resp!

Eile käisime Terxuga Palme sünnal. Nõmme on ikka ilus koht. Ja muidugi meid (mind) toideti üle. Traditsioonilist mälumängu ja missi võistlust see aasta ei olnud aga selle eest mängisime sildi mängu - sul on otsaette pandud silt ja siis pead ära arvama, mis seal kirjas on. Minu sildil oli kirjas kesvamärjuke, Teriliisil pastafaarian, Palmel hambapasta ja ühel Palme sõbrannal ärikataloog 2007 (ja ta ei arvanudki seda ära). Lõbus lapsepõlv tuli meelde, kui me mängisime sarnast mängu pikkadel autosõitudel Käsmust koju ja vastupidi.

Aga nüüd sliipi, homme ootab ju baka või Kant.

Näe Ele, sain lõpuks linkide lisamisega hakkama :). Paistab, et ma ei olegi raisku läinud. See oli lihtsalt liiga lihtne, et tõsi olla.

Juukse lõikusest veel nii palju, et ma tegelikult ikkagi kaalun juuksurisse minekut. Ma ei taha oma juukseid täitsa lühikeseks lõigata, sest väike pundar peas on päris lõbus aga peaks veits piirama või kärpima, sest see pundar on vahest ikka heina kuhil ja see pole eriti lõbus.

Õtudele veel nii palju: vaadake seda pilti meie lumisest hoovist ning kas teile ei tundu, et midagi on viltu, puud? Mõni nädal tagasi saeti maha ja viidi ära see suur raud ronimispuu. Vist laiendatakse sinna parklat või leiti, et see ei ole lapsesõbralik ja EL'i nõuetele vastava. Igaljuhul läinud ta on.

Jou, siin on mõned pildid õtudele, et te näeksite kui pikad juuksed mul on. Nad ei ole ju tegelt väga pikad aga siiski päris pikad ja kui võrrelda sellega, kui lühikesed mu juuksed tavaliselt on, siis on ikka päris päris pikad. Naljakas on see, et sellest ajast saadik kui ma töölt ära tulin ei ole ma juuksurisse läinud. Hmmm, huvitav... meiks ju think.

Välismaalastele veel nii palju, et eestlased on kõik häppid, sest kevad annab nii palju energiat. Meil on siin väga päikselised ilmad, kets möllab, saabas magab kapis.

Tere sõbrad, kuna ma olen üpris hal blogija siis ma üritan nüüd seda odavate nippidega parandada, nimelt tekitades siia väikese pildigalerii :). Tegelikult on siin ka teine nurk peidus, nimelt kui eelmistel päevadel oli eestis suur lumetorm, siis klõpsutasin telefoniga mõned pildid, et eemal olevad eestlased ei unustaks kust nad pärit on ja näeksid milline meeli ülendav lume laviin ja liiklus kaos meil valitseb. Nii siis siin on pildid lumest!

Meie armastatud hoov ning Säfu! Säfuga on see nali, et kui ma temaga jalutamas käisin siis lumega hakkast ta kohe mingeid nalju viskama - esiteks lumes püherdama ja kui ma teda rihmast tõmbasin, ala, et ära lollita, ole nüüd inimene, siis andis ta kohe rihmale järgi, kuid tegi seda nii, nagu rihm oleks ta ninali tõmmanud ning alustas jälle püherdamist. No kuhu see kõlbab! Teine vigur oli lumes nuuskimine, mis tähendas, et ta kaevas end peadpidi lume alla ja alvelaevatas seal päris tükk aega ringi, kuni järsku tõusis ta pea pinnale, mingi kelmikas lume tort peas, vahtis ringi ja sukeldus edasi. Sellisest sukeldumisest on siis ka fotodokumentatsioon. Koerad ikka oskavad :).

See kõik toimus üle- ja üleüleeile. Eile aga oli selline väga kevadine ilm, päike ja kümme pluss kraadi ning me läksime Teriliisiga jalutama, kes on ju jalutamise friik, stromkale. Siin on siis üks pilt sellest, kuidas Teriliis oma lustakate punaste kummikutega vees padistab ja parti mängib, kahjuks mul ei olnud saia kaasa, muidu ma oleksin teda kindlasti toitnud, ta ju nii väike, jalad vaevu ulatusid põhja :D. Ta tegi paar pilti minust ka aga need ei tulnud eriti huvitavad ja seega ma ei viitsi neid üles riputada. Või tegelt ma ju võin ka: siin on selline pilt, kus ma üritan oma salliga tuule tugevust ja suunda jäädvustada, et kõik oleks võimalikult elutruu ja välismaalastele ikka täiesti selge, kui vintsked vennad me oleme, et sellistes karmides tingimustes rõõmsalt hakkama saame.

Vot nii rohkem pole vist midagi erilist kirjutada, eks siis järgmine kord jälle. Piis ja olega mõnusad!

Ma armastan lund! Mis mul sellest, et liiklus on kaoses, ega ma aouto pole :). See on lumine lasnamägi!