Ei kirjuta lahedast vastlapäevast, soome tudengite hulludest traditsioonidest, mis on seotud nende töömehetunkedega. Samuti ei kirjuta oma õppimisest - praegu on mul Quinist paras siiber ees, ok ta on hea aga kui ma hakkasin nüüd mõtlema ja kirjutama sõitis pask täiega genekasse (nagu Jan Uuspõllu kohta ekspressis öeldi) (ma tean milles asi on, ma lugesin liiga palju ja nüüd kõik on pudru ja kapsad, pean sünteseerima ja gategoriseerima veits). Vaid hoopis sellest, et ma sõin just kõhu täis ja lähen nüüd sauna ja saan naha ilusti higiseks ja pingetuks ja siis tulen koitsa ja magan, kuni hommikuni ja siis uue hooga jälle :D!

Oo, ja jälle kuulan Bobi, nagu esimese postituse ajal, mees laulab suure tähega!

Nii siis ongi, olen täitnud oma lubadust ja käin tihedamalt siia sissekirjutusi tegemas. Täna on päris funki päev olnud. Tulin just kuntosaalist ja söön makaroone hakkliha kastme ja kodujuustuga ja muidugi mu põhijook maitoa voolab kurgust alla. Arvatavasti teen peale seda väikse lõunauinaku, mis tähendab seda, et ma mitte ei lähe magama, vaid cillin veits netis, kuulan mussi võibolla vaatan mõnda filmi jne. Hiljem aga pean õppima hakkama. Sain eile Cassireri raamatu läbi. See oli nii hea, väga huvitav ja tundub just see õige teema olevat. Ei ole liiga kontinentaalne filosoofia, mille lugemine on nagu sellise umbsõlme lahti harutamine, mis koguaeg ise uuesti sõlme läheb :), kuigi vahest on selline filosoofia ka hea. Samas Cassirer ei ole ka liiga süsteemi ja selguse mees nagu analüütilised filosoofid, kes vahest lähevad asjaga veits liiale. Tõesti, kaasaegse keelefilosoofia mõnda teksti vaadates tundub, et asi on liiga detailids kinni. Võibolla on asi minus aga vahest käib see üle jõu. Kuigi (alati on mängus "kuigi"), mõni analüütiline asi on siiski super, nagu näiteks siis kui ma lõpuks Quinist miskit aru sain, tundus asi väga hea ja muidugi kesse ikka viitsib Freget lugeda, aga kui kunagi seda teinud oled siis tema ideedel on nii suur mõju, et iseenesest hakkad neid tõsiselt võtma.

Okei, see selleks, Cassirer aga on selline humanitaari ja loogika vahepealne mees ja nii mulle tundub, et ongi kõige parem. Vähemalt ma ise olen ka selline mees - liiga hull sürrilahmija ja muidugi mitte sügav mata ja loogika mees, kuigi mõlemad omadused on kasulikud. Nii, millest ma nüüd rääkida tahtsingi, hmm ah ja, et sain Cassireri läbi ja pean nüüd ühtteist kirjutama hakkama, siin ühe seminari jaoks ja muidugi baka tööks. Aga jah, põhi teema on siis ikkagi see, et Cassirer on normull mees ja jään selle teema juurde :).

Täna hommikul oli veel soomekeele tund. Kohtasin seal oma sõpse Felixit saksamaalt, haa aga mitte seda Felixit, kes eestis käis vaid teist. Eestis käis Felix Oldewage, aga täna kohtasin Felix Eckertit. Nii nüüd on kõik selge, jah, lähme siis edasi. Ja teise inimesena kohtasin Ioanat, ta on rumeenlane, õpib ka filokat ja on väga muhe inimene. Läksime siis koos välja, kui tund läbi sai ja tegime suitsu (Ioana tegi ja meie Felixiga vahtisime pealt:D) ja otsustasime, et läheme nädalavahetusel sulgpalli mängima. Jeeee, veel sporti, jou jou jou, ma saan niimoodi veel ameerika presidendiks, nagu Arnold Schwartseneger :D (seosed peate ise looma :). Siis igaüks läks, kes kuhu ja mina läksin kuntosaali ja hiljem siis koitsa ja siin ma nüüd olen ja olengi ilusti oma jutustusega alguses tagasi. Õnn ja rõõm!

Homme tuleb Lilli mulle siia külla ja see saab arvatavatsi tore olema, külalised jeee!

Lõpetuseks veel siis üks mu uusimaid soomekeelseid luuletusi:


Kuntosaali, kuntosaali,
sielta menen sauna,

sitten koton,
iso muskeli, kuin pauna!

Hernasjestas!?!?, itsen ka katson ja ihmetyttän, olen kuin oikein runoja, isompi, kuin Runebergi! (pühapäeval oli Runebergi päev, seda tähistati lipu ja naljaka toru moodi koogiga)

Huh, lõpuks "kodus", peale väsitavat laeva reisi ja raske kotiga kõmpimist. Laeva reis oli västiav, sest mul oli terve tee kõht ilgelt tühi. Sõin siis mõne banaani ja prääniku aga magusast saab suht kiirelt villand ja nii ma siis seal passisin. Siis kõmpisin oma super raske kotiga koitsa ja suure rõõmuga viskasin oma koorma vappudes voodile. Läks veits aega, tegin süüa, sõin ja sulasin ülese, kuulasin Becki ja vaikselt hakkas suht hubane, sain aru, et olen nüüd ikkagi kodus, kui ühikat nii võib kutsuda. Tegelt võib, mul on nüüd lihtsalt kaks kodu, üks siin ja teine eestis. See on tegelt alati nii, et kui ma eesti kodust helsingi omase jõuan (või vastupidi) siis võtab veits aega ja toimetamist kuni õige kodu ja hubasuse maik suus magusalt lahti sulab. Nüüd on vist korras - kõht täis, cill biit (nüüd on Pharell) ja hakkan vaikselt oma õhtut Cassireriga sisustama. Tegelikult on õppimine üks Erasmuse elu tähtsamaid külgi aga millegipärast ma sellest eriti kirjutada ei taha. Võibolla poleks seda lihtsalt huvitav lugeda. Aga nii palju siiski, et õppimiseks või lugemiseks on ühikas justkui loodud ja üldse see välisamaal olemine mõjub koolile kosutavalt (minge kõik välismaale!!), sest mida sa siin õhtuti, kui väljas on külm ja kõik inimesed oma kodudes, ikka teed - keerad end vaikselt mingite paberitega nurka ja nosid midagi. Ja muidugi ei käi ma siin tööl, mis vist on üliõpilastele õppimisvastase aktsioonina välja mõeldud kohustus :). Okk, aitab koolist, nüüd tõsiste asjade juurde! Nädalavahetus tallinnas oli päris äge! Pärdi sünna oli kohati päris meeliülendav, nagu näiteks breigiring Mariti ja Teriliisiga, igasugused kuklikesed ja juustukuubikud ja muidugi kaasmaalstest sõbrad, väga muhe. Pühapäeval vaatasime jälle Johni Cashi filmi, nendega kes polnud veel näinud ja see sulatas kõik inimesed, kes vahepeal kinnikülmunud olid, jälle lahti, mis tegi elu eriti muhedaks, nii et oleks võinudki tallinna jääda, fakk soome eestis ka hea :). Aga nüüd olen siin ja siin on ka hea. Nagu ma ütlesin kõht täis ja jalg tatsub jne. Nii ma arvan, et sellega on kõik vajalik ära öeldud. Jääb siis ootama uusi sündmuseid uuelt nädalalt. Ootan põnevusega juba järgmist aikidoo trenni - damn!, ma ei leidnud tallinnast oma kimono vööd üles, schaishe!! ma ütlen, mis seals ikka lähen siin dressidega.

Lõpetuseks ma avaldan oma venekeelse poeemi aikidoost, kindlasti Buskin on selle luuletuse peale kade aga heeei!, talente on ju teisigi :D

Aikidoo, aikidooo
eta otzen harazooo,

novõi got bõl nitzevo,
batamuzto aikidoo, eta rozteztvoooo!