Huh, lõpuks "kodus", peale väsitavat laeva reisi ja raske kotiga kõmpimist. Laeva reis oli västiav, sest mul oli terve tee kõht ilgelt tühi. Sõin siis mõne banaani ja prääniku aga magusast saab suht kiirelt villand ja nii ma siis seal passisin. Siis kõmpisin oma super raske kotiga koitsa ja suure rõõmuga viskasin oma koorma vappudes voodile. Läks veits aega, tegin süüa, sõin ja sulasin ülese, kuulasin Becki ja vaikselt hakkas suht hubane, sain aru, et olen nüüd ikkagi kodus, kui ühikat nii võib kutsuda. Tegelt võib, mul on nüüd lihtsalt kaks kodu, üks siin ja teine eestis. See on tegelt alati nii, et kui ma eesti kodust helsingi omase jõuan (või vastupidi) siis võtab veits aega ja toimetamist kuni õige kodu ja hubasuse maik suus magusalt lahti sulab. Nüüd on vist korras - kõht täis, cill biit (nüüd on Pharell) ja hakkan vaikselt oma õhtut Cassireriga sisustama. Tegelikult on õppimine üks Erasmuse elu tähtsamaid külgi aga millegipärast ma sellest eriti kirjutada ei taha. Võibolla poleks seda lihtsalt huvitav lugeda. Aga nii palju siiski, et õppimiseks või lugemiseks on ühikas justkui loodud ja üldse see välisamaal olemine mõjub koolile kosutavalt (minge kõik välismaale!!), sest mida sa siin õhtuti, kui väljas on külm ja kõik inimesed oma kodudes, ikka teed - keerad end vaikselt mingite paberitega nurka ja nosid midagi. Ja muidugi ei käi ma siin tööl, mis vist on üliõpilastele õppimisvastase aktsioonina välja mõeldud kohustus :). Okk, aitab koolist, nüüd tõsiste asjade juurde! Nädalavahetus tallinnas oli päris äge! Pärdi sünna oli kohati päris meeliülendav, nagu näiteks breigiring Mariti ja Teriliisiga, igasugused kuklikesed ja juustukuubikud ja muidugi kaasmaalstest sõbrad, väga muhe. Pühapäeval vaatasime jälle Johni Cashi filmi, nendega kes polnud veel näinud ja see sulatas kõik inimesed, kes vahepeal kinnikülmunud olid, jälle lahti, mis tegi elu eriti muhedaks, nii et oleks võinudki tallinna jääda, fakk soome eestis ka hea :). Aga nüüd olen siin ja siin on ka hea. Nagu ma ütlesin kõht täis ja jalg tatsub jne. Nii ma arvan, et sellega on kõik vajalik ära öeldud. Jääb siis ootama uusi sündmuseid uuelt nädalalt. Ootan põnevusega juba järgmist aikidoo trenni - damn!, ma ei leidnud tallinnast oma kimono vööd üles, schaishe!! ma ütlen, mis seals ikka lähen siin dressidega.

Lõpetuseks ma avaldan oma venekeelse poeemi aikidoost, kindlasti Buskin on selle luuletuse peale kade aga heeei!, talente on ju teisigi :D

Aikidoo, aikidooo
eta otzen harazooo,

novõi got bõl nitzevo,
batamuzto aikidoo, eta rozteztvoooo!