Pühapäevast

Eile, pühapäeval käisime Teriliisiga linnapeal ja otsustasime minna mere muuseumi. Well see oli päris huvitav aga midagi väga uut seal polnud. Olen lapsepõlves seal vist liiga palju käinud ja ega seal midagi muutunud pole. Kuigi vaala selgroolüli oli päris hirmuäratav :). Siis jalutasime veits ja läksime Aseri restorani sööma. See asub Maneezi bussipeatuses. Olen sealt tuhat korda mööda läinud aga kunagi pole sisse astunud, sest eemalt see tundub veits getokas koht. Aga selgus et pole ta midagi, koht on seest täitsa ilus ja toit väga hea. Sõime mingeid lambaliha asju + riis rosinate ja datlitega, mis oli päris kreisi magus ja soolane korraga. Päris lahe, ma arvan, et lähen sinna kindlasti veel. Aseri toit on päris teistsugune, heas mõttes. Hinnad on ka suht okeid. Krahliga võrreldes kallid aga ega seal igapäev peagi käima.

Eile oli üldse selline muhe päev. Ilm oli ilus, meri sillerdas jne. Jõlkusime terve päev ringi ja õhtul käisime veel ühte uut rootsi filmi vaatamas, mis oli päris tase. Kuigi khm, üleeile vaatasime Polanski Rosemaris Baby't ja see oli ikka veits parem. See oli tõesti kreisi film. Eriti meeldis mulle lõpplahendus, suht ettearvamatu. Mingil hetkel sain aru, et ma ootan põnevusega mis järgmiseks juhtub - film hakkab lõppema ja mis siis asja point on. Point tuli ja päris hea point. See oli jälle selline film kus on mõned sellised kaadrid (majadest, filmi algul ja lõpus), mis lihtsalt on nii diibid, et suu jääb lahti. Vaatad neid hetki ja saad aru, miks Polanski on klassika. Noja siis veel on selle filmi muusika väga hea. See film ei oleks pooltki nii õudne kui muusikat poleks. Näiteks filmi lõpus, kui Rosemary näeb oma saatanaga sigitatud lapsukest ja satub hüsteeriasse, siis see muusika, need viiulid on nagu nooad mis lõikavad. Uhh kreisi, aga hea :). Ma ei tea, miks mulle just sellised detailid meelde jäid aga nii on. Nii palju veel, et see film on väga rahulik, mis kruvib pinget just selliste väikeste detailidega, mitte holliwoodilike shokkide ja ehmatustega. Näiteks Rosemary on muidu väga ilus ja malbe neiu, siis, pole filmi pealt laseb ta endale uue soengu teha, lõikab juuksed lühikeseks ja BANG! - asi kisub palju õudsamaks. Kohe paistab silma kui kõhna ja kahvatu ta on, nagu luukere - scary. Nii siis film oli õudne aga mitte rets või vastik, pigem põnev ja vahest kõhe. Igaljuhul väga hea, üks lemmikuid.

Lisaks sellel ma hakkasin lugema Kirkegaardi Võrgutaja Päevaraamatut ja see on üllatavalt hea. Kõige parem selle juures on see, et ta ei oli raskesti loetav filosoofiliste mõttekäikude raamat, vaid huvitavalt kirjutatud romaan. See mind kõige rohkem üllataski, ma ei teadnudki, et ta ka romaanisanrit harrastas. Igatahes tuli see tal päris hästi välja. Väga kirglikult on kirjutatud. Nagu pikk, romaanimõõtu proosateos, või luule - sõnade järjekorda ei saa muuta sest mõned laused on nii läbi komponeeritud ja sügavad. Lahe, ma polegi ammu midagi sellist lugenud.