Üleeile hakkasin õhtul veits Kanti sirvima, sest meil tuli loengus välja, et ma olen üht terminit nati valesti mõistnud ning Kant tooks sellese selgust. Hakkan siis lugema ja isssand! Kant on juba kogu mu baka töö ära kirjutanud (välja arvatud üks väike erinevus)!! Tegelikult on asi nii, et Kant üritas või tegigi seda sama asja, mida mina tahtsin teha, nimelt kaardistada metafüüsikat analüütilisuse ja sünteetilisuse kaudu. Algul ma olin kergelt šhokeeritud, et millest mul siin enam kirjutada on aga tundub, et see väikene arusaamatus, mis mul enne oli on siiski oluline ning seda analüütilise/sünteetilise asja on vahepeal veits edasi arendatud, nii et on asju mida seal ikkagi teha. Kant on selles mõttes hea, et nüüd ma saan talt palju abi, ei pea nii palju asju ise välja mõtlema, ei pea jalgratast leiutama.