Tere sõbrad, kuna ma olen üpris hal blogija siis ma üritan nüüd seda odavate nippidega parandada, nimelt tekitades siia väikese pildigalerii :). Tegelikult on siin ka teine nurk peidus, nimelt kui eelmistel päevadel oli eestis suur lumetorm, siis klõpsutasin telefoniga mõned pildid, et eemal olevad eestlased ei unustaks kust nad pärit on ja näeksid milline meeli ülendav lume laviin ja liiklus kaos meil valitseb. Nii siis siin on pildid lumest!
Meie armastatud hoov ning Säfu! Säfuga on see nali, et kui ma temaga jalutamas käisin siis lumega hakkast ta kohe mingeid nalju viskama - esiteks lumes püherdama ja kui ma teda rihmast tõmbasin, ala, et ära lollita, ole nüüd inimene, siis andis ta kohe rihmale järgi, kuid tegi seda nii, nagu rihm oleks ta ninali tõmmanud ning alustas jälle püherdamist. No kuhu see kõlbab! Teine vigur oli lumes nuuskimine, mis tähendas, et ta kaevas end peadpidi lume alla ja alvelaevatas seal päris tükk aega ringi, kuni järsku tõusis ta pea pinnale, mingi kelmikas lume tort peas, vahtis ringi ja sukeldus edasi. Sellisest sukeldumisest on siis ka fotodokumentatsioon. Koerad ikka oskavad :).
See kõik toimus üle- ja üleüleeile. Eile aga oli selline väga kevadine ilm, päike ja kümme pluss kraadi ning me läksime Teriliisiga jalutama, kes on ju jalutamise friik, stromkale. Siin on siis üks pilt sellest, kuidas Teriliis oma lustakate punaste kummikutega vees padistab ja parti mängib, kahjuks mul ei olnud saia kaasa, muidu ma oleksin teda kindlasti toitnud, ta ju nii väike, jalad vaevu ulatusid põhja :D. Ta tegi paar pilti minust ka aga need ei tulnud eriti huvitavad ja seega ma ei viitsi neid üles riputada. Või tegelt ma ju võin ka: siin on selline pilt, kus ma üritan oma salliga tuule tugevust ja suunda jäädvustada, et kõik oleks võimalikult elutruu ja välismaalastele ikka täiesti selge, kui vintsked vennad me oleme, et sellistes karmides tingimustes rõõmsalt hakkama saame.
Vot nii rohkem pole vist midagi erilist kirjutada, eks siis järgmine kord jälle. Piis ja olega mõnusad!
3 comments:
su alllumekoer on lahe :)
tjah, kas sind paneb siis tõesti koerte lumesukledus imestama? kas timofeja, kelle me yhest kuumaastiku otsast lumehange lykkasime ja siis vaatasime, et ei tea, kust ta nyyd siis välja kaevub, on juba ununenud? aga lumi on muidugi tore ja igavene päikesepaiste ajab igal tõsisel eestlasel hinge täis - eriti muidugi, kui kõik ohkavad "lumi, lumi, kylmume" ja siis kõik, millega kreeka pilved hakkama saavad, on käputäis lund kaugel mäe otsas. häh.
kas teisel pool maja on see ronimiskonstruktsioon veel alles?
Mõistan su õõva, sest mäe otsa eriti koeraga jalutama ei satu :)
Post a Comment