Naljakas juhtum juhtuska nende keppidega: nimelt läksime Teriliisiga säästukast mööda (mina muidugi keppidel) ning selle ees pesitses mõnusalt üks parm. Kui me temast möödusime, siis ta jõllitas mind sellise näoga, nagu kaaluks kas öelda mulle, et ma olen suusad koju unustanud või mitte. Aga jäi ütlemata, arvas vist et see on mingi deliirium. Ilmselgest hämmingust oli aru saada, et kepplev mees tema säästukatagusesse pruuni maailma ei sobinud ning arvatavasti ta lihtsalt eiras seda anomaaliat :).