Täna (õigemini just, umbes 1,5 h tagasi) oli Marxi eksam, ehk siis vestlus. Praegu on selline pinge langus, et ajab naerma. Ilm on õues vihmane, tuuline ja jahe aga absurdselt hea on olla. Millest siis selline naljakus? Kohe alustame algusest (kõlab juba nagu Hegel, mis?).

Teisipäeval (täna on neljapäev) oli Kirjendusteose analüüsi eksam, mis muidugi tähendas seda, et nädalavahetuse + esmaspäev tegelesin poeetikaga ja põhimõtteliselt Marxi poole ei jõudnud vastatagi. Teisipäeva hommikul, kui veel viimaseid riismid üle vaatasin sain aru, et kõik tundub nagu üpris selge olevat. Eksamil aga sain ma selle ainukese küsimuse (Dramaatika ja jäljendus), mida ma ei olnud otseselt õppinud. Kaudselt aga küll, nii et halvasti vast ei läinud, kuigi mul õnnestus draama ja dramaatika segi ajada ja seega kirjutades olin veits kimbatuses, et mis on mis ja millest ma nüüd kirjutan või peaks kirjutama. No vot siis, nüüd Marxi juurte juurde! Teisipäeva õhtul (peale tööd) hakkasin, siis Marxi lugema. Üllatus üllatus, seda materjali oli päis palju. Marxi ennast ei olnudki nii palju, mingi 40-50 lk'd, kogu kursuse peale. Kuid igaks tunniks oli Mägi hunniku kommentaare kirjutanud ja need kõik kokku on päris paks patakas. Tgein siis tööd teisipäeval aga suurema osa jätsin kolmapäevaks. Aga juhtus, mis juhtuma pidi. Millegi pärast ma ei saanud teisipäeva öösel korralikult magada (ma ei mäletagi enam võibolla läksin liiga hilja magama), hommikul olin nagu unepomm. No nii õhtul siis, kui hakkan agaralt õppima ja kirjutama, sain aru, et ma olen ikka uninekaruott, loen ja loen ja midagi aru ei saa, mõte jookseb mööda lehe ääri, ääri veeri hoian paberit käes, nagu viimne päev oleks käes ja siis selles apokalüptilises väes sain aru, et kõik, nii ei saa. Panin asjad kokku ja läksin raamatukogust koju. Mõtlesin, et kirjutan mägile ja vabandan või küsin aega juurde või midagi, aga siis mõtlesin, et suva lähen kohale ja ütlen siis eksamil. Nii, dünastia läheb edasi! Läksin siis kodu ja kõik oli muhe, suht vara läksin magama ja hommikul olin purikas, värske nagu porganda, selge nagu seep, selg sirge nagu lipuvarras (sest täna on Eesti lipu sünnipäev). Hetkel mul tööl mingeid pakitsvaid asju ei ole, seega sain rahus terve hommiku õppida ja mingid märkmed isegi kirja panna. Kell üks läksin siis eksamile aga alles 14.45 pääsesin löögile, mis oli iseenesest hea, sest sain veel asju korrata. Vestlusel Mägi võttis mu kirjutise ette ja hakkas küsima ja nii see läks. Rääkisime pikalt ja pärast sain A - jeejeejee! Ma arvan, et siin tuleb kasuks see, et Marx on klassikalise filosoofia traditsiooni otsene järgija, nii et kui midagi Aristotelesest ja Hegelist tead, siis terminoloogia ja meetod on üldjoontes sama ja see mind päästiski! Ma tegelikult hirmsasti põdesin selle eksami pärast, sest ma olin end juba üpris krussi õppinud selle maraton õppimisega ja ma juba ootasin millal see läbi saab. Nüüd siis läbi? Ei! Mägi arvas, et me võiks korra veel kokku saada ja vestelda, aga nüüd on see ainult hea, kui mul hinne juba käes ja ma tean, et see on positiivne ning ei ole mingit ajapeale rabelemist lugemisega.

Sess mul veel siiski läbi ei ole, pean tegema veel Teksti lingvistilise analüüsi essee. Seal pidime valima mingi teksti ja siis talle analüüsi tegema. Filosoof nagu ma olen soovisin teha tähenduse teemal ja hakkan analüüsima mingit juppi Heideggerist. Üks vaatenurk on kindlasti Carnapi haideggeri tähenduse või pigem tähendusettuse kriitika. See on põnev ja selleks ei ole mingisugust otsest ajalimiiti, nii et ootan juba põnevusega selle tegemist.