Oh seda sügist, haigus alati ta varjus käib. Sall ja punaseks nuusatud nina, palavikuline pilk ja valge palge, nii ta ikka tuleb. Siin siis minagi sain mingi viiruse või miskit. See Henriku uus plaat tundub nagu puhas kuld, mõnus vahetu Camera Obscura esteetika, sobib ilusti sügisesse, et aega maha võtta. Kohe hakkame Toomasega Descartesit lugema. Kuna mul on kerge haigusekühm, siis kirjutan nii eklektiliselt. Mediteerin siin ja lihtsalt midagi tuleb vahepeal pähe.