Täna juhtus midagi erilist, mida ma pean teiega jagama. Nimelt on mul komme kõige lihtsamaid asju väga keeruliselt ja põhjalikult seletada ja kõige lühemaid ja konkreetsemaid sündmusi, mida saaks ühe lausega kokku võtta , roomaani paksuste kirjeldustena jutustada. Nii siis, et seda sündmust teile edasi anda alustan, nagu ikka, kõige kaugemast otsast. Nimelt siis sellest kuidas ma päeval lugesin ja kogusin materjali esseeks, kui see tehtud, sõin ja otsustasin veits puhata ja õue jalutama minna, et näha kas majataguses pargis on veel liuväli alles või on see juba jalgpalli väljakuks sulanud. Panin õhema jope selga, sest õues oli palju päikest ja tundus kevadine. Läksin siis õue ja oligi nii nagu ma olin arvanud, ilm oli väga ilus ja suht soe, kui ringi liikuda. Jõudsin siis parki ja liuväli oligi ära sulanud. Läksin siis edasi (ja nüüd jõuame päris ligidale sellele sündmusele, mida ma tahtsin teile öelda) ja otsustasin astuda selle kalju otsa, mis meil siin pargis on (soomes on neid ju kõik kohad täsi) ja leidsin sealt jalgpalli!!! Nii, see oligi see sündmus, mida ma tahtsin teiega jagada aga muidugi ei ole asi ju lihtsalt nii lihtne. Pall oli veits katki, sest ta lasi õhku välja, kuigi ühtegi käega katsutavat auku ei olnud näha. Tonksasin siis teda jalaga ja otsustasin temaga koos randa minna, mis kohe majataga pargitaga on. Rand oli super, suhteliselt jääs ja kohati veits vesine aga igati lahe ja kevadine. Palju oli inimesi kes jooksid, jalutasid - koeraga või niisama, või istusid pingil ja vaatasid merd. Cillisin siis seal rannas veits ja kõksisin tundmatu palliga ja tundsin mõnuga kuidas nahk särgi all tõmbus märjaks ja palavus pani õhetama. Liikusin siis edasi ja jõudsin kohani, kus meil siin rannas on kaks korvpalli väljakut ja loopisin siis seal veits korvi. Näiteks harjutasin vasaku käega peale söötmist, mida Lõbu mulle kunagi pedas õpetas. Ja tuli täitsa hästi välja. Mässasin seal veits siis ja märkasin, et olen juba päris higine ja otsustasin selleks korraks koitsa minna.

Nii siis, selline oli mu lugu. Tegelikult see palli leidmine oli lihtsalt mu jalutuskäigu tipp sündmus. Mida ma tegelikult öelda tahtsin on see et midagi ei ole teha, kevad tuleb juba ise vaikselt uksest sisse, hulgub parkides ja sulatab lume alt jalgpalle välja. Mul aknalaual on korv sibulaid, kes on päikse käes juba täitsa hulluks läinud. Ajavad roheliseid idemeid nii et varsti terve tuba täis. Pean vist õue kolima aga arvatavsti kui päike niimoodi jätkab siis kolin juba vabatahtlikult õue.

Okk, piis out, messidš on edastatud, paksud joped ja karvased mantlid kappi suruda, tuulepluusid tõuske, teil ei ole midagi kaotada peale oma riidepuu!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!