Viimased muusika elamused:
kuulasin sellist kogumikku nagu They'll have to cach us first ja noh päris muhe. Pool plaati oli kahjuks jamps, igav Franz Ferdinand ja muu taoline popindiigavmuusika. Aga mõned väga lahedad bänid, nagu Adem ja Psapp ja Tortoise koos Bonny Prince Billyga. Adem oli eriti muhe, nagu mingi arvuti folk. Bob Dylan istub aasal ja laulab, Ademi tüübid kusagil PC taga ja teevad sama asja - Boby gyber pojad. Lahedad sõnad ka Ademil - I saw you and moon. Mul kohe tekki unne, kuidas mingi broken harted kurb tüüp laulab, sest ta nägi oma naist kuuga flirtimas. Või tegi see hoopis tüübi õnnelikuks, mingi romantiline hetk, nane ja kuu. huvitav kui on palju interpreteerimis võimalusi ja mulle meeldib kui sõnad panevad mu kujutlusvõime kaasa elama. See muusika töötas.

Viimased kontserdi elamused:
käisin eile Krahlis, Stereoööl. Noh selline tümps, nagu oli ja ei olnud ka. Algul nagu oli, huljem hakkas veits väsitama. Ei olnud sellist tunnet, et vastupandamatu jõuga kisub tantsupõrandale ja kingad löövad pilli. Chalici minimal techno laiv oli seal, mis polnud päris see mda ootasin aga võibolla ma pole selles musas lihtsalt nii sees. Teine asi ja peamine, miks läksin oli Bertili dj'set, kus ta oma mussi ka rääkis. Bertili musast nii palju, et eriti miskit öelda ei oska, sest tundub, et tal on nii kvaliteetne kram, et erilist vahet küll ei teinud teiste lugudega mida ta mängis. Vanasti ehk oli nii, et kui kusagil peol mängiti eesti lugu siis said kohe aru, sest eks see üks LoFi asi oli aga nüüd on eesti asi vaat et parema kvaliteedigagi, sest siin aetakse seda vist väga taga. Peaasi, et ei kõlaks nagu "eesti asi", halvas mõttes. Aga jah, kolmas lugu oli vist Bertili enda oma, nagu ta ütles ja see oli suht lahe. Aga siiski ma ei saa sinna miskit parata, ma lihtsalt pole väga tehno mees. Elektroonikal ja elektroonikal on vahe. Näiteks mulle meeldib Mouse on Mars ja nii mõnigi muu elektrooniline asi aga vist tehno mitte.

Okey, nüüd jääb vist mulje, et pidu oli ilge crapp ja mulle musa üldse ei meeldinud. Ei ei, see pole nii. See oli ikagi huvitav ja ootan juba põnevusega Bertili päris laivi, kus ta otse nuppe ja saunde keerab, nii on kindlasti huvitavam.

Üks viimaseid flmielamusi oli Bergmani - the Passions of Anna, mis oli täpselt selline film, mida mõeldakse siis kui öeldakse - masendav põhjamaine film. Aga ma ei tea, mulle meeldis. Muidugi mitte nii palju kui Maasikavälu aga ta oi hea siiski. Mingitel hetkedel olid sellised kaadrid, et kananahk tuleb ihule ja seljalt jokseb üle värin - võimas. Aga masendav oli veits küll, kuigi olen veel masendavamaid filme näinud (Laineid murdes ja Klavriõpetaja). Tõmban praegu Fannyt ja Aleksandrit, kui vaadatud siis annan tead kuidas oli. Arvatavasti tuleb telekast ka nüüd Bergmani uksest ja aknast, peab silmad lahti hoidma. Ja täna hakkame vaatama Simpsonite filmi, hihi, eks näis...

Viimane lugemis elamus oli paar päeva tagsi, kui Chalmersi raamatut lugesin. Ma lihtsalt armastan neid loogikute nalju (vahest Luure ka paneb selliseid piffe:D). Chalmers siis tõi Russelli näite selle kohta, et induktsioon ei tööta: oli üks induktivistist kana. Ta hakkas uurima nähtust, et saab iga päev kell üheksa süüa. Uuris seda igaugustes tingimustes, nagu esmaspäeval, kolmapäevl, neljapäeval, vihmase ilmaga, kui ka päikselise ilmaga jne ja tegi sellest induktiivse otsustuse, et iga päev saab ta kell üheksa süüa. Aga jõululaupäeval vedas teda induktsioon alt ja tal võeti hoopis pea maha :D. Okey, ma saan aru, et enamus praegu lihtsalt vahib ekraani ja mõtleb mis jama ma ajan aga kes on teemas sees saab aru. Ei viitsi liiga palju seletada ka. Aga loogika asju on vahel väga lõbus lugeda. Tunub, et kõigil loogikutel on mingi kiiks üli kentsakaid näiteid välja mõelda. Teevad kuiva teooriat põnevamaks.

Eelmine nädalavahetus oli ju folk ka. Seal olid mõned super kontserdid aga praegu ei viitsi rohkem kirjutada. Piis out!