Oood Martinile!

Lähen nüüd varsti Martiniga (Martin Edasiga) kinno. Olen väga põnevil, sest see saab olema fun, ma pole teda mingi sada aastat näinud. Vahel ikka chattime aga jah. Sellega ongi vist see Oood läbi, mis siin ikka oodida :). Õues on selline mõnus sügise ilm, karge ja hall ning varsti juba pime. See pimedus on päris naljakas asi, ma hakkasin seda märkama alles pärast kella keeramist. Juu ta sellega saabuski. Tegelikult ega ma eriline sügise ja pimeduse fänn ei ole. Mu lemmik aasta aeg on ikka läbi aegade olnud kevad, siis kui vaikselt valgus ja soojus jälle tagasi tuleb :). Aga ma ei tea, täna tundub see kuidagi muhe. Sügis on vist praegu kuidagi freshhmid. Mulle meenuvad kõik "hullused" (tavaline kohvikus istumine või kodus hängimine võib ka sügise kontekstis mõnusalt hullav olla), mis ma inimestega sellistel pimedatel varaõhtutel teinud olen. Tegelikult selliseid lollusi tehakse ka suvel ja kevadel aga nüüd on neil mingi oma müstika, lisa vint juures - ala hullame hullemalt, et pimedust peletada või nagu öeldakse: õige pidu käib ikka katku ajal. Noh see oli nüüd veits karm võrdlus aga mingi aimu ikka annab sellest mida mõtlen. Võib olla tõesti, et selline pime aeg, mida meil siin Tallinnas suht palju on, toob oma naljaka reaalsusega inimesi isegi rohkem kokku, sest mis meil siin pimeduses muud ikka teha on kui vanu tuttavaid külastada. Suvel on nagunii igaüks oma maailma otsas ringi seiklemas, talv nüüd siis jälle omade jaoks. Novot ja nii ma lähengi Martiniga kinno. Tegelt sain ma sõbra kaudu kolm kutset, seega keegi tuleb veel. Aga see müstiline inimene ei ole veel selgunud. Terx nagu eriti ei viitsinud, sest see film on selline veits ajuvaba komöödia (Rokipeer on filmi nimi) aga eks näis ma kollitan veel inimesi. Head sügist või Bon Hiver (kuidas seda täpselt kirjutataksegi prantsus keeles, et head talve)