Eelmise postituse lõpus kirjutasin, et kuulasin vestlust Chalmersiga. Sellega seoses tahtsin veel miskit öelda. Nimelt miskit vormilist ja sisulist :) (juba kõlab filosoofiliselt eks). Nimelt kuulasin sealt ka Ned Blocki jutustust teadvusest ja Pat Churchlandiga vestlust eliminatiivmaterialismist. Ned ja Pat olid vormiliselt vastandid, selles mõttes, et Nedi oli kõige mõnusam kuulata (st vestlustest mida kuulasin üldse, kuulasin ka Armstrongi ja Papineaud, kedagi vist veel). Ta on selline rahulik muhe mees, üpris jämeda häälega (arvatavasti tal on hea lauluhääl) nii et kuidagi mõnus on kuulata ja ta arutlusi jälgida. Pat on aga naisterahvas ja tema rääkimise stiil meeldis mulle millegi pärast kõige vähem. See, et ta naine on ei ole oluline, mind häiris hoopis tema juures mingi selline hmm võltslus, või ma ei tea, võibolla lihtsalt teatav inimtüüp, ega ta vist nüüd nii võlts olnudki, kuid siiski, midagi häiris.
Sisuliselt aga ei ole elimintiivmaterialismi vastu mul midagi (in a nutshell on see idee, et rahvapsüholoogia terminid võiks välja vahetada teaduslike terminitega, sest paljut neid asju mida ma usume oma psühhikas olemas olevat tegelikult olemas ei ole - nagu hing ja mitmed vaimuseisundid, uskumused, eesmärgid jne). Mul jäi nati sama mulje, nagu Churchland ise mainis, et kui nad oma mehega seda asja ajama hakkasid, siis nad arvasid, et see on pigem nagu ilmselge ja noh, mingis mõttes ongi, kui muude teaduste arengut vaadata. Kahjuks ma ei ole em'i kriitikaga kursis, muidu ehk oleksin teist meelt. Aga lahe on see, et kui teema on huvitav aga rääkija ebahuvitav, siis teema hoiab kõrva ärkvel. Kunagi oli meil loeng Haljand Udamiga ida religioonifilosoofiast. Minu arust Udam rääkis üpris igavalt, kordas end tihti, aga teema oli väga põnev ja seetõttu ei saaks öelda, et olid halvad loengud vms. Siiani mõtlen aegajalt nende peale ja nii mõnedki olulised mõisted ja religioossed/müütilised sümbolid olen sealt selgeks saanud, mida hiljem on tarvis läinud. Kokkuvõtteks siis Ned võitis muheduse auhinna, Churchland oli aga kaotaja, kuid sai lohutusauhinna hea teema asjus :). Leidsin temaga suhtelisel naljaka koomiksi ka netist:
Huvitaval kombel käib mulle pinda Jstori tsenseeritus. Googliga otsides leiab sealt nii mõnegi artikkli, mida peaksin lugema, kui aga login TLÜ lehe kaudu sisse, siis ta lihtsalt ei leia neid artikkleid. Milles asi, ma ei saa aru? Aga noh, eks siis ei ole kõik tasuta jagamiseks. Peab alternatiivseid teid välja mõtlema.
8 comments:
Nojah, see piltide lisamine õigesse kohta ei tule mul välja :(
Aga ikkagi on nii tore, et sa kirjutad ja mulle väga meeldib, kuidas sa kirjutad. Mis puudutab selle postituse teemasse, et kui teema on huvitav, aga kõneleja mitte nii intrigeeriv, siis ikkagi on huvitav olla, siis minu jaoks on just pigem nii, et pelgalt teema asja huvitavaks ei tee. Kõneleja peab oma oleku ja huviga asja vastu ka intrigeerima, muidu ikka ei saa. Muidu oleks u. samamoodi, et kui kirjanik (filosoof) oma stiililt mulle ei meeldi, siis ikkagi meeldib lugeda, kuna teema huvitav. See ikka ei lähe. Teema saab huvitavaks läbi kõneleja. Autor välja! :D
Kle, aga sa käisid ju ka seal Udami loengus (kui ma ei eksi), see ei meeldinud sulle vä?
Aga jah, eks see sisu ja vormi asi ole nii ja naa. Nt muusikas on tihti nii (vähemalt mul vanasti oli), et sain kusagilt vana ragiseva kasseti peal mõne hea albumi, siis ikka kuulasin ja oli hea, kuigi see vorm oli üpris halb. Ja noh, filmidega on tänapäeval ka vahel nii. Ja ma olen kokku puutunud inimestega kes mingil põhjusel on mulle ebameeldivad, aga kellega on sellegi poolest väga huvitav vestelda. Nii et mine võta kinni.
Mine võta kinni tõepoolest....muusikaga on jah ka minul nii, et isegi ragiseva kasseti pealt tundub muusika ikka hea (aga see juba ka ragiseva kasseti oma võlu, mis mängu tuleb). Aga mis puudutab seda konkreetset kursust Udamiga, siis ega mulle ei meeldinud jah eriti. Mäletan, et mul oli seal alati megaraske üldse kontsentreeruda. Kuigi kindlasti olid mõned teemad põnevad.
Vahest sa ei oska otsida? Järgmine kord jäta viide meelde (st. ajakiri, aastakäik, jne.) siis on kergem leida? Poleks ju loogiline, et Gooogle näitab, et see on olemas ja siis tegelikult pole.
Uurisin siin asja vahepeal ja asi hoopis selles, et jstoris on ainult selle artikli tsiteerimise info saadaval.
Post a Comment